Olukorras, kus kaheksa aasta jooksul koalitsiooni juhtiverakond on vältinud Riigikogu liikmete riigifirmadesse kuulumist põhiseadusega kooskõlla viia, siis on tegemist ainuõige otsusega. Vaatame ajas tagasi.
Riigikogus toimus 29.01.2008 arutelu riigi äriühingute juhtimise kooskõlast põhiseadusega. Reformierakonna seisukoha esitas T. Kõiv: „Reformierakond nõustub õiguskantsleri ettepanekuga avada ja asuda muutma osa, mis puudutab seadusandja nimetamist nõukogusse täidesaatva ...võimu poolt. Ja me loodame siiralt, et konkreetse muudatuse sõnastamiseni jõutakse põhiseaduskomisjonis juba õige pea ja see leiab ka siin saalis heakskiitu ehk vastuvõtmist.“
Praeguse valitsuse juhtiverakonnast hääletas selle ettepaneku poolt Taavi Rõivas, Jürgen Ligi, Hanno Pevkur.
Niipalju siirusest. Rääkimata vastutusest ja väärikusest.
Kas ei peaks kaasa tundma erakonnale, kes on valitsusvastutust kandnud enam kui kümme aastat ja ei ole kaheksa aastaga lahendust leidnud.
Mis juhtub maksumaksjaga, kes kaheksa aastat hoidub kõrvale maksude maksmisest? Aga mis juhtub erakonnaga, kes kaheksa aastat teadlikult väldib põhiseaduse täitmist?
Riigikogu liikmete kuulumist riigiettevõtete nõukogusse õigustatakse mõttekäiguga-riigivara järelevalvet peab teostama Riigikogu enamus. Teisisõnu samastatakse parlamentaarne järelevalve ettevõtte parteilise kontrolliga. Ei pruugi eksida need, kelle arvates taoline arusaamine on jäänud pidama koopainimese tasemele.
Öeldakse, et riigikogu liikmed riigi äriühingute nõukogus on väike asi. Kas korruptsioon Tallinna Sadamas oli pisiasi?
Tõhus järelevalve äriühingu juhtimisel eeldab ühemõttelist juhtimisliini ja vastutust. Lahendus, kus Riigikogu liige, kes peaks ministri üle teostama parlamentaarset järelevalvet, peab alluma äriühingu nõukogus ministrile, ei taga kontrolli äriühingu ega ministri üle. Küll aga poliitilise mõjuvõimu. Järelevalve puudulikkus ja vastutuse hajusus on kuritarvituste ema. Kilekotid, neli sidrunit ja riigikogu liikmed äriühingu nõukogus on ühe mündi erinevad küljed.
Küsimus ei ole mitte selles, kas 11 riigikogu liiget võivad olla riigifirma nõukogus vaid kas riigifirma nõukogu liige võib olla Riigikogus. Põhiseaduse § 64 lg. 2 p. 1 kohaselt lõpevad Riigikogu liikme volitused enne tähtaega seoses tema asumisega mõnda teise riigiametisse. Sellele tuginedes andis Riigikohus 1994 aastal sarnases vaidluses riigikogu liikmetele üks kuu valida, kus nad tahavad olla.
Kui me ei taha oodata järgmised kaheksa aastat, siis oligi ainukeseks alternatiiviks kutsuda vastava ministri poolt riigikogu liikmed tagasi.
Kindlasti on see kellegi jaoks ootamatu. Nagu esimene lumi.